Language: Estonian
Working Definitions & Charters

Holokausti eitamise ja väärtõlgendamise töödefinitsioon

Holokausti Mälestuse Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) 31 liikmesriiki kiitsid plenaaristungil Torontos 10.oktoobril 2013.a. heaks „Holokausti eitamise ja väärtõlgendamise töödefinitsiooni“. Definitsiooni töötasid välja IHRA eksperdid „Antisemitismi ja Holokausti eitamise ilmingutega tegelevas komitees“ koos IHRA liikmesriikide valitsuste esindajatega, et seda kasutada organisatsiooni töövahendina.

Holokausti eitamise ja väärtõlgendamise töödefinitsioon

Käesolev definitsioon väljendab arusaama, et Holokausti eitamine ja väärtõlgendamine on nähtused, mida tuleb hukka mõista ja millega võidelda nii liikmesriigi kui rahvusvahelisel tasemel ja millele  tuleb tähelepanu pöörata kogu maailmas. IHRA (Holokausti Mälestuse Rahvusvaheline Ühendus) võtab siinkohal kasutusele järgmise õiguslikult mittesiduva töödefinitsiooni:

Holokausti eitamine on mõtteviis või maailmavaade, mis eitab ajaloolist tegelikkust ning juutide hävitamise ulatust natside ja nende kaasosaliste poolt Teise maailmasõja ajal, mis on tuntud Holokausti või Shoa nime all, ja selle propageerimine.

Holokausti eitamiseks nimetatakse eriti igasuguseid katseid väita, et Holokaust /Shoa ei toimunud.

Holokausti eitamiseks võib pidada ka peamiste hävitusviiside (gaasikambrid, massilised mahalaskmised, näljutamine ja piinamine) või juudi rahva genotsiidi tahtlikkuse avalikku eitamist või kahtluse alla seadmist.

Holokausti eitamine selle igasugustes vormides on antisemitismi väljendus. Katse eitada juutide genotsiidi tähendab püüdu vabastada natsionaalsotsialism ja antisemitism süüst ja vastutusest juudi rahva genotsiidi eest.  Holokausti eitamise vormide hulka kuuluvad ka juutide süüdistamine Shoa suurendamises või Shoa loomises juutide endi poolt salajase juudi vandenõu tulemusena poliitilistel või finantsilistel eesmärkidel. Sellisel juhul on eesmärk veeretada süü juutidele ja leida antisemitismile taas õigustust.

Tihti on Holokausti eitamise eesmärgiks ilmse antisemitismi õigustamine ning selliste poliitiliste ideoloogiate ja ühiskondliku korralduste propageerimine, mis teeksid võimalikuks just sedalaadi sündmuste tekke, mida eitatakse.

Holokausti väärtõlgendamiseks nimetatakse muu hulgas järgmist:

  1. Taotlused õigustada või vähendada Holokausti või selle põhiliste elementide tähtsust, sealhulgas kollaborantide ja natsi-Saksamaa liitlaste rolli.
  2. Holokaustiohvrite arvu tunduv vähendamine, mis on vastuolus usaldusväärsete allikatega.
  3. Katsed süüdistada juute endid nende genotsiidi põhjustamises.
  4. Avaldused, mis esitavad Holokausti kui positiivset ajaloosündmust. Sellised avaldused ei ole Holokausti eitamine, kuid on sellega tihedalt seotud antisemitismi radikaalse vormina. Need võivad esitada arvamust, et Holokaust ei läinud piisavalt kaugele ja eesmärk – juudiküsimuse lõplik lahendamine –  jäi täitmata.
  5. Katsed hägustada natsi-Saksamaa vastutust tema leiutatud ja käitatud koonduslaagrite ja surmalaagrite rajamise eest, süüdistades selles teisi riike ja rahvaid.

 

 

Related Content

The IHRA regularly translates its resources into other languages.

Sign up to our newsletter to 

receive the latest updates